KIKKPOKSIJA UKU JÜRJENDAL: SPORT ON ANDNUD MULLE ENESEKINDLUSE IGAS ELU ASPEKTIS

Kikkpoksijana tippu jõudmine nõuab palju enamat kui vaid võidutahet ja tugevaid rusikaid. Selle tõestuseks on raskekaalu kikkpoksija Uku Jürjendali (35) lugu, kes on südamest ja hingest spordiinimene. Ta võistleb Glory tippliigas ning püüdleb alati suurima eesmärgi poole.

Ilmselt ei osanud Uku väikese poisina aimatagi, mida tähendab tippsportlase elu, kuigi sai võidumaitse suhu üsna varakult. „Juba 8-aastaselt kergejõustikuga alustades avastasin, et suudan klassikaaslasi võita. See innustas mind treeninguid tõsisemalt võtma juba noores eas,“ meenutab ta. Kuni teismelise ikka jõudmiseni oligi Uku fookus kergejõustikul, milles ta oli väga edukas, ent 16-aastaselt astus ta esimest korda võitlusspordi trenni. „Kikkpoksiga tutvust tehes sain aru, et poksiringis madistamine on midagi sootuks muud kui väljaspool seda.“

Päris pöördepunkt saabus, kui Uku oli 21 ja mõtles: kas nüüd või mitte kunagi! Ta võttis eesmärgiks saada kikkpoksis maailma parimaks. Seetõttu on mõistetav, et mehe päevakava on põhjalikult planeeritud ning kogu tegevus keerleb spordimaailma ümber.

Täielik pühendumus ja distsipliin

Kikkpoksija päev algab hommikuse jooksuga, võimlemise, varjupoksi ja venitustega. Seejärel naudib Uku korralikku hommikusööki ja veedab umbes tunnikese vaba aega. Siis paneb ta kokku trenniasjad ja sõidab esimesse trenni. „Selleks võib olla vastavalt päevale kas üldkehaline ettevalmistus või erialane trenn,“ ütleb ta

Peale esimest trenni on aeg korralikult toituda ja puhata, lugeda või teha tavatoimetusi. Paar tundi enne õhtust treeningut tuleb veelkord süüa, asjad kokku panna ning spordisaali liikuda. Päeva teisele trennile eelneb aga jääaugus käimine:„Minu üheks harjumuseks on saanud 30 minutit enne trenni jääaugus käimine. Jääaugus olen alati viis minutit. See protseduur aitab vaimu ja keha värskendada. Peale külma vett, ilma üles soojenemiseta, lähen otse trenni.“

Pärast õhtust sportmist on Ukul korralik õhtusöök ja siis tõmbab ta päeval otsad kokku – peseb masinatäie pesu ja paar tundi enne magamaminekut lõdvestub. „Selline on mu päevaplaan iga päev, välja arvatud pühapäeval, kui puhkan trennidest täielikult,“ selgitab Uku. Taastumiseks käib ta ka kaks korda nädalas massaažis, samuti aitab taastumisele kaasa saun ja kuum-külm dušš vaheldumisi.

Uku selgitab veel, et treeningute iseloom on alati vastavuses sellega, kui palju on aega järgmise matšini. Kui võitlusareenile astumiseni on rohkem aega, siis on trennid mahukamad, kui matš hakkab lähemale jõudma, muutuvad treeningud kontsentreeritumaks. „Minu lemmiktrennid on sparringud, aga kahjuks kodumaal ei ole mul peaaegu kellegagi sparrida,“ avaldab Uku.

Ilmselgelt nõuab nii kindel rutiin tohutuid pingutusi, kuid Ukul on siht silme ees. „Tähtis on distsipliin. Vahel tuleb ette ka hetki, kus motivatsiooni jääb puudu, aga distsipliin aitab mul alati planeeritud töö tehtud saada. Kõige rohkem naudingi seda, kui olen endale pannud plaani ja suudan selle järgi tegutseda. See tunne tekitab hasarti ja lisaväärtust annavad juurde saavutatud tulemused.“

Eesmärk olla kõige parem

2014. aastal tuli Uku taipoksis maailmameistriks. Sellest pea dekaad hiljem, 2023. aasta oktoobris võitis matši Badr Hari vastu, keda peetakse kikkpoksi legendiks. „Kindlasti pean seda võitu oma seni suurimaks saavutuseks. Olen täna Glory raskekaalu edetabelis 6. kohal, aga eesmärk on saada tšempioniks!” räägib oma saavutusest ning lisab: „Minu suurim missioon on aga koguda palju nokaudiga highlight võite parimate võitlejate üle.“

Järgmine võistlus toob Uku jaoks uue vastase, kellega ta pole varem kohtunud. „Ma pole varem Levi Rigtersi vastu võidelnud, aga usun, et tema stiil pigem sobib mulle. Ta on väga tehniline ja taktikaline, aga mina olen ohtlikum. Sellel tasemel on kõigil sportlastel šansid. Tähtsaim on, et tervis oleks hea ja energiatase kehas maksimaalne. See, kes selle matšipäevaks saavutab, see ka võidab.“

Vigastused ja terviserikked on olnud Uku jaoks suurimateks väljakutseteks treeningutel ja võistlustel. „Olen olnud põlvevigastusega pea kaks aastat treeningutest ja võitlemisest eemal, see oli vaimselt kõige raskem katsumus. Samas olen pidanud astuma ringi kannatades kõhuviiruse/toidumürgituse käes. See oli füüsiliselt kõige kurnavam kogemus. Minu jaoks on vaim ja füüsis võrdselt tähtsad. Treenida tuleb mõlemat,“ möönab ta.

Uku  keskendub igapäevaselt treeningutele, toitumisele, taastumisele ja matšianalüüsidele. „Olen üsna fanaatiline inimene ja iga uus tegevus neelab mind endasse. Kuna see võib lõppeda järeleandmisega minu põhialal, siis piiran ennast teadlikult, et hoida fookus täielikult ühel asjal.“

Spordi kõrvalt jääb aega aga veel ühe hobi jaoks: „Olen üsna sage lugeja ja mu lemmikud on sportlaste biograafiad. Eriti meeldis võitlussportlase George St-Pierre’i elulugu. Praegu loen raamatut „The Champion’s Mind“, mille on kirjutanud Jim Afremow.“

Sport on südameasi

Kikkpoks küll olümpiaala ei ole, kuid ka sel alal on jõuproovid, millel on teistest suurem kaal. „Olen elukutseline raskekaalu kikkpoksija ning võitlen selle ala tippliigas Gloryl,“ selgitab Uku.

Küsimusele, milliste tunnetega vaatab Uku täna olümpiamänge, vastab ta järgnevalt: „Kuna ise olin tulihingeline kümnevõistleja, siis olümpiamänge meeldib mulle väga jälgida. Oma vaimusilmas nägin ka ennast noorena võisteldes tuleviku olümpiasportlasena. Elu tegi aga oma korrektuurid ja juhatas mind ala juurde mis on mulle kõige südamelähedasem.”

Uku teab hästi, milliseid ohvreid nõuab tippu jõudmine ning hindab kõrgelt teiste alade sportlasi. „Et olla oma ala tipp, on tarvis usku endasse, usku oma eesmärki ning järjepidevust, julgust, kannatlikkust, õigete valikute tegemist, head tervist ja sportlikku andekust. Kõige suuremaks abiks mu teekonnal tippu on olnud sõbrad, siis tulevad sponsorid ja pere.”

Oma spordivarustuse on Uku tihti leidnud just Sportlandist. „Kui rääkida spordivarustuse soetamisest Eestis, siis Sportland on alati olnud üks põhilisi valikuid. Sportlandi reklaamnäoks olemine, teiste oma ala proffide kõrval on mulle au asi. Under Armour on võitluspordiga varasemaltki kokku käinud ja nende tooted sobivad mulle väga hästi.”

Kõige olulisem on võita iseennast

Kui nii mõnigi sportlane oleks 35-aasta vanuselt juba karjääri lõpetanud või kaaluks seda mõtet, siis Uku selliseid mõtteid ei mõlguta. „Tunnen ennast 25-sena! Alustasin oma alaga tõsisemalt suhteliselt hilises vanuses. See räägib täna minu kasuks, kuna kirg ala vastu on nagu alles alustanud noorel poisikesel,“ muigab ta. Siiski hindab ta oma tulevikku realistlikult. „Reaalsuses on mulle jäänud veel umbes viis aastat, mis on igati piisav, et saada number üheks ja seal püsida. Mis pärast karjääri saab, seda näitab aeg. Praegu panustan kogu ressursi sellele, et karjääri lõpus enam nuputama ei peaks.“

Uku ei oskakski oma elu ette kujutada ilma spordita. „Mind huvitavad ka tõstesport ja autosport. Mul küll päris jõutõstja keha ei ole, aga siiski olen näiteks jõutõmbes saanud maksimum raskuseks üle 300 kg. Arvan, et pärast kikkpoksi karjääri võtan jõutõstmise arendamise endale uueks eesmärgiks.”

Pea pool oma elu spordiga tegelenud Ukul on raske ette kujutada elu ilma spordita „Raske öelda, mis oleks saanud, kui ma sporditeed ei oleks valinud. . Kuna tänu spordile olen püstitanud eesmärgid ja need ka enda jaoks täitnud, siis minule on andnud see enesekindluse igas elu aspektis. Olen õppinud, et kõige olulisem on võita iseennast, iga päev!“

Tekst: Karmen Kaljula
Fotod: Keir Rämson